Teekonna algus ...

 Tere! Alustan sellega, et pean blogi esimest korda. Mõte tekkis ühel hommikul, enne, kui olin veel voodistki tõusnud. Nii siis ...

 Olen Laura, 21 aastane, täiesti tavaline naisterahvas. Käin tööl, olen suhtes. Minu võitlus kehakaaluga on kestnud põhimõtteliselt terve elu, on olnud nii paremaid kui halvemaid aegu, olen nutnud, olen naernud. Mõte hahata blogi pidama oli lihtne- pideva huviorbiidi all olles on tahtmine pingutada, mitte alla anda, et mitte valmistada teisetele pettumust ja endale piinlikust.

  Nagu eelpool sai mainitud, olen ma lapsest saati olnud pontsakam. Eks ma olen olnud suur söögiarmastaja ka. Kuid siiski on olnud ka  aegu, mil olen olnud ideaalkaalus. Kahjuks pole ma osanud neil hetkedel osanud seda näha ja olen alati arvanud, et olen paks. Alles tagantjärgi pilte vaadates olen märganud, kui ilus ja sale ma olen olnud.

 Minu kõige suurem kaalulangus sai alguse 2013. aasta jaanuaris, mil nägin saadet "Sa ei ole üksi", kus saatejuht Carmen Pritson-Tamme rääkis oma kaalulangetamise loo. See inspireeris mind niivõrd, et ma kohe peale seda saadet läksin ja liitusin Facebookis selle samuse kaalulangetus grupiga. Alguses ma küll jälgisin teisi- nende toitumine ja  trenn. Siis suutsin ka ise mõned kilod kaotada. Paar kuud hiljem langes aga sünge pilv perre- suri kõigi poolt armastatud onu. Trenn ja toitumine jäi seisma 1-2 kuuks. Siis aga nagu võluväel kaotasin 2-3 kuuga 18kg. Endalegi arusaamatult. Mu kallim arvab siiani, et saavutasin selle end näljutades. Samas ma mõistan teda, tol hetkel me veel koos polnud ja ta polnud kursis mu tegevustega, mida ma tegin, et kaalu langetada. Suvi 2013 kaal püsis, kuid sügisel hakkas see tasapisi tõusma ja selle aasta, 2014, suveks, olen ma kuskil 12kg juurde võtnud. Täpseid numbreid ei tea, sest nagu iga trullakam naine teab, kaal on vaenlane :) Uuesti põhjalikumalt võtsin end kätte juuni alguses, mil sai endast ka pildid tehtud (pilte veel ei avalikusta). Lisan veel, et tegelen erinevatle challenge`itega. Meeldib käia kõndimas, teinekord ka sörkimas.  Eelmine kuu suutsin 9 päeva ilusti ära teha, siis aga jäi üks päev tegemata ja edaspidi ka ei suutnud end tegutsema sunduda. Selle kuu alguses alustasin aga uue challange`ga, mida olen sooritanud siiani ilusti kõik 6 päeva. Toitumise kohta ütlen nii palju, et pole võimalik kõike tervislikku süüa ja nii nagu ette on nähtud. Söön seda mida saan, aga võimalikult tervislikult. Saia- ja piimatooteid ja tarbin väga minimaalselt, sest olen nende vastu allergiline (kogu keha, kõige enam kõht, lähevad paiste ja on raske olla). Vee sõber olen ma olnud kogu aeg, nagu ka aastaid olen "sõltuvuses" rohelisest teest :)

 Üritan saada hakkama tellitud kavadeta. Seega, kõik mulle pöidlad pihku! :)

Päikest Teile! 

Laura